Luuletusena on sõna äikesetormid omamoodi abstraktsioon. Sa ei jää sõnadest, mida sa kunagi lausunud oled. Omal moel on luuletus Äike abstraktne. Sõnade torm astub inimestele vastu.
äikesetorm
Sinu tee viib mööda tänavat
Vaata inimesi rõõmsalt.
Seal! äikese mürin,
Köidab inimesi!
Iga süda väriseb
See kõlab vihaselt ja kibedalt!
Temaga koos liigub öö
Ta tõi endaga kaasa pimeduse.
Üle taevalaotuse välgatab esimene välk!
Taevas! Punaselt helendav see põleb!
Loomad vaikivad! Tuul! Ta seisab!
Keegi ei astu sammugi kaugemale...
Linn hoiab hinge kinni
kuuled tihvtide kukkumist
Ootuses, mis juhtuma hakkab
Iga inimene vaatab taeva poole.
Sa murrad selle vaikuse
Avage vihmavari kiiresti.
Kuuled kõva pauku
See, mis tabab, pole vihm.
See torm on teistsuguse kujuga!
Inimesed karjuvad! Linnas see kõlab!
Näete inimesi maa peal kurtmas!
Teravad sõnad ulatuvad rinnast ja seljast välja!
sõnad! Täis vägivalda! jõhkralt!
Millega ta kord teistele pihta viskas!
sõnad! Mida ta ise kasutab teistele haiget tehes!
Söövi oma nahk ja liha!
Rõõmurõõm tuleb kõrvu!
Kontrast oli rõõmus koor!
Sõnad, mida nad saatsid igatsus, lohutus ja head teod!
Väänle nende ümber meelitavalt!
Nad tõstsid ta taevasse
külmast maast üles,
Otse läbi värava teise maailma
See avaneb taevas!
Sa mõtled: kes ma olen olnud?
Mida äikesetorm minust välja loeb?
Tuled välja maja kaitse alt,
Teie hääled kõlavad kooris!
Paned vihmavarju kokku
Vaata enda kohale, taevas põleb!
Sulle paistab valgus! See tuleb! sa rumal!
Päike just sinu jaoks...
Claudia Wendt
Abstraktsed mängud
Eetrisündinud on mõistatusplatvorm, mis nõuab abstraktset mõtlemist
Rohkem tekste leiate aadressilt Lehekülg Wismari järjehoidjast
Algselt postitatud 2017-10-23 20:21:00.